EMP ja Norra toetused
Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismid on Norra, Islandi ja Liechtensteini panus 15 Euroopa Liidu riigi arengusse ning nendega kahepoolsete suhete tugevdamisesse. Toetusprogrammid hõlmavad Eestit, Lätit, Leedut, Poolat, Tsehhit, Slovakkiat, Ungarit, Sloveeniat, Horvaatiat, Rumeeniat, Bulgaariat Küprost, Kreekat, Maltat ja Portugali. Finantsmehhanismide eesmärgiks on sotsiaalse ja majandusliku ebavõrduse vähendamine Euroopa Majanduspiirkonnas ning kahepoolsete suhete tugevdamine. Euroopa Majanduspiirkonna lepe ühendab Norrat, Islandit ja Liechtensteini ning Euroopa Liidu liikmesriike.
Täpsemalt toetusprogrammidest – Riiklik Kontaktasutus
Kolmas periood 2024-2021
68 miljoni euro suurune jagunes kuue programmi vahel – 1) Green ICT, 2) Kohalik areng, 3) Teadus ja haridus, 4) Kliimamuutused, 5) Aktiivsete Kodanike Fond, 6) Sotsiaalne dialoog – inimväärne töö. Green ICT programm toetas innovatsiooni ja keskkonnaeesmärkide saavutamist tööstussektoris. Kohaliku arengu programm aitas kaasa nii ajalooliste linnasüdamete renoveerimisele, rahvatervise, noortesõbraliku õigussüsteemi ja kutsehariduse arendamisele ning soolise vägivalla vähendamisele. Teadus- ja haridusprogrammi abiga tekkis tugev koostöö nii Norra ja Islandi kui ka Läti ja Leedu teadlastega ning kõrgkoolidega. Kliimamuutuse programmist said toetust nii invasiivsete liikide leviku tõkestamise meetmed, KOVide kliimamuutuste leevendamise ja mõjudega kohanemise kavade koostamine kui ka ringmajanduse pilootprojektid. Aktiivsete Kodanike Fondi fookuses oli kodanikuühiskonna pikaajalise jätkusuutlikkuse ja võimekuse tõstmine, tugevdades osalusdemokraatiat, edendades kodanikuaktiivsust ja inimõigusi ning suurendades haavatavate rühmade mõjujõudu. Sotsiaalse dialoogi programmiga tugevdati tööandjate organisatsioonide, ametiühingute ja riigiasutuste kolmepoolset koostööd.
Kahepoolsete suhete tugevdamine
EMP ja Norra toetustes on erilise tähelepanu all kahepoolsete suhete arendamine. Igal programmivaldkonnal on Norras strateegiline partner – Eesti sotsiaalministeerium ja Norra Terviseamet, Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja Innovation Norway, Eesti Kliimaministeerium ja Norra Keskkonnaamet. Kootööd doonorriikide partneritega on ka projektide tasandil.
Teine periood 2009-2014
Eestile eraldatud toetus oli 48,6 miljoni eurot ning vastavalt 8.juunil 2011 Eesti ja Norra välisministrite poolt allkirjastatud Vastastikkuse mõistmise memorandumile keskendus toetus sel perioodil rohelistele tööstusuuendustele, veemajandusele, rahvatervise algatustele, riskilastele ja –noortele ning võrdõiguslikkusele ja koduvägivalla ennetamisele. Toetuste raames on ka kolm väiketoetuste fondi – Vabaühenduste Fond, Eesti-Norra Teaduskoostöö Fond ja Stipendiumifond. Samuti jätkub eelmisel perioodil edukalt tegutsenud kultuuripärandi programm.
Esimene periood 2004-2009
Esimesel perioodil eraldati Eestile kokku 32,8 miljonit EUR ning programm keskendus keskkonnakaitse, tervishoiu ning lastehoolduse, kultuuripärandi, regionaalarengu, kodanikuühiskonna ning teaduse valdkondadele. 2009-2011 jõudsid lõpule terve rida märkimisväärseid projekte – näiteks renoveeriti 9 mõisakooli, nende hulgas nt. Kõpu, Kiltsi, Laupa, Väätsa jpt, kus värvikihtide alt tulid välja kaunid seina- ning laemaalingud, ning kus finantsmehhanismide reeglistik garanteerib kooli kestmajäämise ka järgmisel 10 aastal. Lihula katlamaja, mis seni oli kasutanud kütteks imporditud naftat ning saastavat põlevkiviõli ehitati ümber selliselt, et saab nüüd kasutada küttena kohalikku Matsalu rannaniitude rohtu ning puiduhakkeid. Sellega vähendati CO2 emissioone, tagati parem küttekindlus, loodi kohalikke töökohti ning kasu said nii rahvuspark kui Lihula vald. Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkushaiguste kliinik, mis tegutseb ka kogu Eesti epidemioloogiakeskusena, renoveeriti ning nüüd on seal märksa turvalisemad tingimused tuberkuloosi, HIV-i ning teiste nakkushaiguste raviks.
Finantsmehhanismide raames tegutses ka kolm väiketoetuste fondi – Vabaühenduste Fond toetas kodanikuühiskonna arengut andes toetusi vabaühenduste organisatsiooni tugevdamiseks ning uute vabatahtlike kaasamiseks, Regionaalarengu toetusskeem andis oma panuse kohalike omavalitsuste koostöö tõhustamisse ning Teaduskoostöö Fondi toetuste abil viidi läbi kümme teadusprojekti Eesti, Norra ja Islandi teadlaste ühistööna keskkonna-, meditsiini- ja bioeetika valdkonnas.