Travel and border information for Norway

Information in Norwegian / English

EMP ja Norra toetused

EMP ja Norra finantsmehhanismid loodi 2004.a. mais seoses Eesti, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Leedu, Läti, Sloveenia, Küprose ja Malta liitumisega Euroopa Majanduspiirkonnaga. 2007.a. laienesid mehhanismis ka Rumeeniale ja Bulgaariale. Finantsmehhanismide eesmärgiks on sotsiaalse ja majandusliku ebavõrduse vähendamine Euroopa Liidus ja Euroopa Majanduspiirkonnas ning kahepoolsete suhete tugevdamine Norra, Islandi ja Liechtensteini ning kasusaajariikide vahel.

Laupa_kunst_lapsed.jpg
Laupa mõisakool / Laupa manor school Foto: Toomas Vendelin

Kolmas periood 2014-2024

Eestile on eraldatud 68 miljonit eurot, mis jaguneb järgmiste programmide vahel: 

Green ICT - innovatsiooni ja konkurentsivõime arendamise programm

Green ICT - innovation and competitiveness programme

 

Kohaliku arengu ja vaesuse vähendamise programm

Local development and poverty reduction programme

 

Balti teaduskoostöö programm

Baltic Research Cooperation programme

Kõrghariduse koostöö

Cooperation in higher education

 

Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine

Climate change mitigation and adaptation programme

 

Aktiivsete Kodanike Fond

Active Citizens Fund

 

Social dialogue and decent work programme

 

Fund for Youth Employment

 

Fund for Regional Cooperation

 

Kahepoolsete suhete tugevdamine

EMP ja Norra toetustes on erilise tähelepanu all kahepoolsete suhete arendamine. Igal programmivaldkonnal on Norras strateegiline partner – Eesti sotsiaalministeerium ja Norra Terviseamet, Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja Innovation Norway, Eesti Kultuuriministeerium ja Norra Kultuuriväärtuste Amet. Kootööd doonorriikide partneritega on ka projektide tasandil.

Teine periood 2009-2014

Eestile eraldatud toetus oli 48,6 miljoni eurot ning vastavalt 8.juunil 2011 Eesti ja Norra välisministrite poolt allkirjastatud Vastastikkuse mõistmise memorandumile keskendus toetus sel perioodil rohelistele tööstusuuendustele, veemajandusele, rahvatervise algatustele, riskilastele ja –noortele ning võrdõiguslikkusele ja koduvägivalla ennetamisele. Toetuste raames on ka kolm väiketoetuste fondi – Vabaühenduste Fond, Eesti-Norra Teaduskoostöö Fond ja Stipendiumifond. Samuti jätkub eelmisel perioodil edukalt tegutsenud kultuuripärandi programm.

Esimene periood 2004-2009

Esimesel perioodil eraldati Eestile kokku 32,8 miljonit EUR ning programm keskendus keskkonnakaitse, tervishoiu ning lastehoolduse, kultuuripärandi, regionaalarengu, kodanikuühiskonna ning teaduse valdkondadele. 2009-2011 jõudsid lõpule terve rida märkimisväärseid projekte – näiteks renoveeriti  9 mõisakooli, nende hulgas nt. Kõpu, Kiltsi, Laupa, Väätsa jpt, kus värvikihtide alt tulid välja kaunid seina- ning laemaalingud, ning kus finantsmehhanismide reeglistik garanteerib kooli kestmajäämise ka järgmisel 10 aastal. Lihula katlamaja, mis seni oli kasutanud kütteks imporditud naftat ning saastavat põlevkiviõli ehitati ümber selliselt, et saab nüüd kasutada küttena kohalikku Matsalu rannaniitude rohtu ning puiduhakkeid. Sellega vähendati CO2 emissioone, tagati parem küttekindlus, loodi kohalikke töökohti ning kasu said nii rahvuspark kui Lihula vald. Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkushaiguste kliinik, mis tegutseb ka kogu Eesti epidemioloogiakeskusena, renoveeriti ning nüüd on seal märksa turvalisemad tingimused tuberkuloosi, HIV-i ning teiste nakkushaiguste raviks.

Finantsmehhanismide raames tegutses ka kolm väiketoetuste fondi – Vabaühenduste Fond toetas kodanikuühiskonna arengut andes toetusi vabaühenduste organisatsiooni tugevdamiseks ning uute vabatahtlike kaasamiseks, Regionaalarengu toetusskeem andis oma panuse kohalike omavalitsuste koostöö tõhustamisse ning Teaduskoostöö Fondi toetuste abil viidi läbi kümme teadusprojekti Eesti, Norra ja Islandi teadlaste ühistööna keskkonna-, meditsiini- ja bioeetika valdkonnas.