EMP ja Norra toetused
EMP ja Norra finantsmehhanismid loodi 2004.a. mais seoses Eesti, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Leedu, Läti, Sloveenia, Küprose ja Malta liitumisega Euroopa Majanduspiirkonnaga. 2007.a. laienesid mehhanismis ka Rumeeniale ja Bulgaariale. Finantsmehhanismide eesmärgiks on sotsiaalse ja majandusliku ebavõrduse vähendamine Euroopa Liidus ja Euroopa Majanduspiirkonnas ning kahepoolsete suhete tugevdamine Norra, Islandi ja Liechtensteini ning kasusaajariikide vahel.
Kolmas periood 2014-2024
Eestile on eraldatud 68 miljonit eurot, mis jaguneb järgmiste programmide vahel:
Green ICT - innovatsiooni ja konkurentsivõime arendamise programm
Green ICT - innovation and competitiveness programme
Kohaliku arengu ja vaesuse vähendamise programm
Local development and poverty reduction programme
Baltic Research Cooperation programme
Cooperation in higher education
Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine
Climate change mitigation and adaptation programme
Social dialogue and decent work programme
Kahepoolsete suhete tugevdamine
EMP ja Norra toetustes on erilise tähelepanu all kahepoolsete suhete arendamine. Igal programmivaldkonnal on Norras strateegiline partner – Eesti sotsiaalministeerium ja Norra Terviseamet, Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja Innovation Norway, Eesti Kultuuriministeerium ja Norra Kultuuriväärtuste Amet. Kootööd doonorriikide partneritega on ka projektide tasandil.
Teine periood 2009-2014
Eestile eraldatud toetus oli 48,6 miljoni eurot ning vastavalt 8.juunil 2011 Eesti ja Norra välisministrite poolt allkirjastatud Vastastikkuse mõistmise memorandumile keskendus toetus sel perioodil rohelistele tööstusuuendustele, veemajandusele, rahvatervise algatustele, riskilastele ja –noortele ning võrdõiguslikkusele ja koduvägivalla ennetamisele. Toetuste raames on ka kolm väiketoetuste fondi – Vabaühenduste Fond, Eesti-Norra Teaduskoostöö Fond ja Stipendiumifond. Samuti jätkub eelmisel perioodil edukalt tegutsenud kultuuripärandi programm.
Esimene periood 2004-2009
Esimesel perioodil eraldati Eestile kokku 32,8 miljonit EUR ning programm keskendus keskkonnakaitse, tervishoiu ning lastehoolduse, kultuuripärandi, regionaalarengu, kodanikuühiskonna ning teaduse valdkondadele. 2009-2011 jõudsid lõpule terve rida märkimisväärseid projekte – näiteks renoveeriti 9 mõisakooli, nende hulgas nt. Kõpu, Kiltsi, Laupa, Väätsa jpt, kus värvikihtide alt tulid välja kaunid seina- ning laemaalingud, ning kus finantsmehhanismide reeglistik garanteerib kooli kestmajäämise ka järgmisel 10 aastal. Lihula katlamaja, mis seni oli kasutanud kütteks imporditud naftat ning saastavat põlevkiviõli ehitati ümber selliselt, et saab nüüd kasutada küttena kohalikku Matsalu rannaniitude rohtu ning puiduhakkeid. Sellega vähendati CO2 emissioone, tagati parem küttekindlus, loodi kohalikke töökohti ning kasu said nii rahvuspark kui Lihula vald. Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkushaiguste kliinik, mis tegutseb ka kogu Eesti epidemioloogiakeskusena, renoveeriti ning nüüd on seal märksa turvalisemad tingimused tuberkuloosi, HIV-i ning teiste nakkushaiguste raviks.
Finantsmehhanismide raames tegutses ka kolm väiketoetuste fondi – Vabaühenduste Fond toetas kodanikuühiskonna arengut andes toetusi vabaühenduste organisatsiooni tugevdamiseks ning uute vabatahtlike kaasamiseks, Regionaalarengu toetusskeem andis oma panuse kohalike omavalitsuste koostöö tõhustamisse ning Teaduskoostöö Fondi toetuste abil viidi läbi kümme teadusprojekti Eesti, Norra ja Islandi teadlaste ühistööna keskkonna-, meditsiini- ja bioeetika valdkonnas.