24. veebruari 2022 hommikutunnid olid pöördepunktiks Euroopa ajaloos. Venemaa rünnak oli Teise maailmasõja järgsel ajal pretsedenditu. Aasta hiljem kestab Venemaa jõhker agressioonisõda Ukraina vastu endiselt. Suveräänset riiki hävitatakse, selle inimesi tapetakse ja muudetakse kodutuks. NATO peasekretär Jens Stoltenberg on öelnud, et pole märke, et president Putini valmistuks rahuks. Vastupidi, ta valmistub sõja jätkamiseks, uuteks pealetungideks ja rünnakuteks.
Võitlus, mida Ukraina peab, on ühtlasi võitlus Euroopa eest. See, mis on rünnaku all, pole midagi muud kui meie vabadus ja meie eluviis.
Tehtud on palju, kuid vaja on palju rohkem.
Eelmisel nädalal käivitas Norra parlamendi Stortingi laiapõhjaline enamus Ukrainale enneolematute mõõtmetega toetusprogrammi. Programm on oma nime saanud Nobeli rahupreemia laureaadi Fridtjof Nanseni järgi, viidates tema saja-aastatagustele erakordsetele humanitaartegevustele Ukrainas. Programmi kogumaht on 75 miljardit Norra krooni (7 miljardit eurot) ja see hõlmab sõjalist toetust Ukraina enesekaitsele, lühiajalist humanitaarabi tsiviilisikutele ja rahastust Ukraina ühiskonna taastamisele.
Me mõtleme pikas perspektiivis. Toetusprogramm kestab viis aastat 2023–2027. Esimesel aastal moodustab ligikaudu pool annetustest militaarvarustus. Järgnevatel aastatel sõltub annetuste iseloom kohapealsetest arengutest.
Me mõtleme aga ka globaalselt. See sõda mõjutab kõiki riike. Venemaa agressioon Ukrainas on rünnak õiguskorrale, millele rahvusvahelised suhted on üles ehitatud. Kui Venemaa saavutab Ukrainas edu, on see sõnum agressiivsetele riikidele üle kogu maailma, et agressioon tasub end ära ja reeglid ei kehti. See on ohtlik väikeriikidele nagu Norra ja Eesti, aga see on ka potentsiaalne oht riikidele Aasias ja Aafrikas.
Peame toetama riike globaalses lõunas ja näitama neile, et see ei ole ainult Ukraina või Euroopa sõda. Lisaks Ukraina toetuspaketile on Norra lisanud 5 miljardi Norra krooni suuruse eraldise globaalse lõunaosa arengumaadele, mida sõda eriti rängalt mõjutab. See puudutab kõigi väiksemate riikide õigusi ja nende suveräänset õigust kaitsta end agressiooni eest, olgu need Euroopa, Aafrika või Aasia riigid. Väikeriikide jaoks on rahvusvaheline õigus meie esimene kaitseliin. Meie julgeolek, heaolu ja vabadus toetuvad kõik reeglitepõhisele korrale.
Seetõttu on Ukraina lahing meie lahing ja Ukraina vabadus on lahutamatult seotud meie omaga. Nii Norral kui ka Eestil on piir Venemaaga. Liitlastena oleme valmis üksteist vajadusel kaitsma. Ja praegu tähendab enda ja üksteise kaitsmine maailmakorra kaitsmist, aidates Ukrainal end kaitsta.
24. veebruaril tähistab Eesti 1918. aastal saavutatud vabadust. Samal ajal austame me ukraina vendade ja õdede julgust ja vaprust ning kinnitame neile oma abi, et tagada nende riigile samasugune vabadus.
NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi ja Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni kohalolek sellel erilisel päeval Eestis on selge signaal, et mõlemad institutsioonid on pühendunud vabaduse, iseseisvuse ja heaolu eest seismisele Euroopas, Ukrainas, Eestis ja mujalgi.
Me ei saa endale lubada rahulolu. Vene sõjamasin hekseldab edasi ja me peame täitma oma lubaduse jääda pikaks ajaks Ukrainaga. Norra 5-aastane pakett on üks samm selles suunas, kuid meilt kõigilt on vaja palju enamat.
Eesti on olnud Ukrainale toetuse pakkumisel esirinnas. Eesti valitsus on andnud militaarvarustust ja tsiviiltoetust enneolematu kiirusega. Sama oluline on see, et Eesti on rakendanud kogu oma poliitilise energia ja moraalse jõu teiste riikide toetuse saavutamiseks Ukrainale ja agressiooni kulutuse suurendamiseks Venemaale, juhtides Venemaa sanktsioneerimise ja isoleerimise pingutusi rahvusvahelisel areenil ÜRO-st rahvusvahelise spordini. Eesti on näidanud üles tõelist liidrirolli Euroopas ja toiminud Venemaa halastamatu agressiooni ees moraalse julguse majakana.
Sõda on toonud meid tihedamalt kokku – Eestit, Norrat ja laiemat rahvusvahelist üldsust. Oleme teinud koostööd ja koordineerinud oma toetust Ukrainale. Oleme suutnud rakendada Venemaa vastu seni nähtust tugevaimaid sanktsioone. Eesti, Holland ja Norra kinkisid ühiselt Ukrainale sõjaväe välihaigla, tugevdades meie riikide koostööd ja tugevdades Ukraina suutlikkust hoolitseda oma haavatud sõdurite eest.
Üheskoos peame kaitsma ja tähistama vabadust ja demokraatiat, mis meil on. Üheskoos peame aitama Ukrainal seda sama vabadust kaitsta.
Palju õnne, Eesti, ja Slava Ukraini!
Marius Dirdal
Suursaadik