Seekordse pidupäeva tähtsündmusena pälvis norralannast estofiil, tõlkija ja üle neljakümne aasta Eesti-Norra kultuurisuhtlust edendanud Turid Farbregd Norra Kuningliku Teeneteordeni I kl rüütliristi. Norra kuninga Harald V poolt määratud ordeni andis üle suursaadik Else Berit Eikeland. Kohal viibis ka kultuuriminister Tiit Terik, diplomaate, suursaadikuid ning palju eestlastest Norra ning norrakaist Eesti sõpru.
Turid Astrid Farbregd (sünd. 1941) on norra estofiil, tõlkija ning kultuurivahendaja ja -toetaja. Esmakohtumisest Eestiga 1979. aastal sai alguse eluaegne armastus ja pühendumine Eestile, eesti keelele, kirjandusele ja kultuurile. Õppinud ära eesti keele, asus ta vahendama norrakatele eesti kirjandust, mida Norras sisuliselt ei tuntud. Aastakümnete jooksul on ta tõlkinud Jaan Krossi, Jaan Kaplinski, Viivi Luige, Andrus Kivirähki, Emil Tode, Jaak Jõerüüdi, Friedebert Tuglase jt. loomingut. Tõlkijana on Turid Farbregd pälvinud mitmeid auhindu ja tunnustusi nagu 1989. aastal Norra Tõlkijate Ühingu tõlkepreemia Bastiani auhind Jaan Kaplinski luule tõlgete eest (avaldatud kogus Same hav i oss alle: dikt), 1989. aastal Eesti Kultuuriministeeriumi ja Eesti Autorite Ühingu tõlkepreemia Via Estica Viivi Luige ja Jaan Kaplinski teoste tõlkimise eest, 2002. aastal Rahvusvahelise Tõlkijate Ühingu (Fédération Internationale des Traducteurs) Karel Čapeki tõlkepreemia ja medal eesti ja soome kirjanduse tõlkimise eest norra keelde.
Kui 2010. aastal ilmus Turid Farbregdi juhtimisel mahukas Eesti kultuuri ja ajalugu ning Eesti ja Norra suhteid tutvustav artiklitekogumik "Estland og Norge i fortid og nåtid", kirjutas Anu Saluäär "Loomingus" nimetatud kogumikust ning Turid Farbregdist kui igiliikurist, mis tõepoolest kirjeldab tema olemust ja töövõimet kõige täpsemalt.
Olles 1970. aastast alates ligi veerand sajandit ametis Helsingi Ülikoolis leidis ta 1990. aastate alguses põhitöö kõrvalt jõudu ja energiat hakata koostama sõnaraamatut. Nõnda ilmus tema, Ülle Viksi ja Sigrid Kanguri koostöös 1998. aastal norra-eesti, eesti-norra sõnaraamat ja hiljem sama sõnaraamatu täiendatud kordustrükk, kus oli abilisena kaasatud juba ka Turidi õpilane ja mõneski mõttes mantlipärija -- luuletaja, õppejõud ja tõlkija Øyvind Rangøy.
Turid Farbregdi Eestile pühendatud elu ja töö on tähendanud lisaks tõlkimisele ning sõnaraamatutele aga ka loendamatuid kontakte Eesti kultuuritegelastega, nende igakülgset toetamist nõukogude aja kitsikuseaastatel, mis tähendas tihti ka oma julgeoleku ohtu seadmist. Farbregdi missioon oli Eestit Norras igakülgselt tutvustada ja nii oli norrakatel võimalik tutvuda näiteks Kaljo Põllu ja Viive Tolli kunstiga, aga ka eesti rahvamuusika ja -tantsuga, kui Turid Farbregd korraldas Norras näitusi või ringreisie. Turidi eestvõtmisel on Norra rahvaülikoolides õppinud kümned ja kümned noored eestlased.
Turid Farbregd on Norra-Eesti ühingu liige ning kuulub ühingu poolt väljaantava Eesti-huvilistele suunatud norrakeelse ajakirja Estlands-nytt toimetuse koosseisu. Mainitud ajakirja andis ta palju aastaid välja sisuliselt üksi ja on öelnud, et kasutas mitmeid pseudonüüme, sest oleks muidu olnud piinlik, et suure osa artikleid on tema valmis kirjutanud.
2018. aastal pälvis Turid Farbregd Eestis Aasta Kultuurisõbra tiitli. Aastast 2018 on ta Eesti Kirjanike Liidu liige.
Õnnesoovide ja tänusõnadega Turid Farbregdile ühinevad
Eesti Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapital
Eesti Kirjanike Liit
Fotod: Kalev Lilleorg