Marius Dirdal, Norra suursaadik Eestis
Tänasel päeval on Euroopa rahvaste ühte hoidmine liitlaste ja partneritena tähtsam kui kunagi varem. Norra ja Eesti on partnerid, kes teevad koostööd välispoliitikas ja riigikaitses. Kuid meid seob rohkem kui puhas julgeolekupoliitika.
Eesti on tuntud oma saunakultuuri poolest ja sama hästi on teada, et Eesti jagab seda kultuuri Soomega. Seevastu ühisosa Norra saunakultuuriga on vähem tuntud.
Soome-ugri kultuur Põhja-Norras
Alustan isikliku looga: kui olin 9-aastane, kolis mu pere pealinna Oslo piirkonnast Ida-Finnmarki Norra kirdeosas, ülevalpool põhjapolaarjoont ja veidi idapool Zhytomyrist või Istanbulist. See on koht, kus päike paistab suvel 24/7, kuid pika, külma ja pimeda talve ajal ei tõusegi ta üle horisondi.
Minu uus kodulinn Vadsø oli ja on ka praegu Soome elanikkonna keskus Norras. Peagi kohtasin oma uusi soome päritolu sõpru, keda sageli kutsuti kveenideks või lihtsalt soomlasteks. Tänapäeval on kveeni elanikkond Norras tunnustatud rahvusvähemusena, kuid tol ajal ei olnud soome-kveeni päritolu midagi sellist, mida inimesed tavaliselt uhkusega näitasid. Sellele vaatamata andsid soome perekonnanimedega inimesed, nagu Hoftaniska, Hildonen, Seipajärvi, Niskavara jne, teatud soome-ugri mõju kohalikule kogukonnale põhjas. Kuna etniline norra enamus oli rahvusvähemusi palju aastaid maha surunud, oli ka saunakultuur kannatanud, kuid minu pere avastas peagi, et kuigi enamikul inimestel ei olnud oma sauna, oli avalike ja ühissaunade kasutamine palju rohkem levinud kui Lõuna-Norras. Nii sai saunas käimisest minu jaoks loomulik harjumus.
Praegu on soome-kveeni kultuuritaustaga inimesed tunnustatud rahvusvähemusena oma kultuuripärandit tagasi nõudmas. Seega on traditsiooniline saunakultuur järjest rohkem tagasi tulemas ja saunade ehitamine Finnmargis edeneb hoogsalt.
Vanade traditsioonide taassünd
See ei tähenda, et saunad on Põhja-Norra või minu kodumaa soomlaste jaoks ainulaadsed. Norra badstue ehk sauna areng on sügavalt juurdunud meie kultuuri- ja sotsiaalajaloos, kajastades nii praktilisi kui ka kogukondlikke aspekte Norra elus üldiselt. Aurusaunade kasutamine ulatub tagasi viikingiajastusse, kuid keskajal sattus badstue vaimulikkonna põlguse alla ja kadus Norra taludest peaaegu täielikult. Enamikke badstue maju hakati kasutama siis hoopis kala ja liha kuivatamiseks ja suitsutamiseks. See on vastupidine Eestile ja Soomele, kus saun elas üle keskaja ning saunatraditsioon on tugev ja katkematu.
Kuigi Norras on vana saunakultuur ja vanad rituaalid võib-olla kadunud, on saunade kasutamine tegelikult erinevatel kujudel säilinud ja omandanud ajaloo eri aegadel erineva tähtsuse. Avalikud üldkasutatavad saunamajad olid 19. ja 20. sajandi industrialiseerimise ajal rahvatervise ja hügieeni seisukohalt olulised ning peaaegu kõigis Norra suvilates - „suvemajades“, mida kasutatakse tavaliselt ka talvel - on badstue. Neil on vaba aja veetmise funktsioon, mida peetakse võib-olla isegi veidi luksuseks, kuid badstue ei ole osa inimeste igapäevaelust ja meil puuduvad sügavad kultuurilised tähendused ja seosed, mis ümbritsevad soome ja eesti sauna.
Viimase 10-15 aasta jooksul on aga Norras toimunud saunakultuuri taaselustamine - seekord on saun toodud maalt linnadesse ja eramajadest avalikku ruumi. Osaliselt on see tingitud tagasipöördumisest vanade traditsioonide ja lihtsa eluviisi juurde, kuid see väljendab ka kasvavat tähelepanu heaolule ja tervisele, kuna inimesed avastavad uuesti nii sooja kui ka külma kasulikkuse. Nüüdseks on taaselustatud saunakultuurist saanud Norra kultuuri sümbol, mis meelitab turiste, kes soovivad kogeda seda ainulaadset osa Skandinaavia elustiilist.
Norras on saunade ehitamine ja kasutamine tõusuteel. Kõikjale on tekkimas puuküttega saunad. Oslot on isegi mõned Soome meediaväljaanded juba nimetanud maailma uueks saunapealinnaks. Oslo Saunaliit on algatanud mitmete avalikult kasutatavate saunade ehitamise Norra pealinna, sealhulgas mitu ujuvsauna Oslo fjordil. Ujuvad saunad, kuhu pääseb otse kesklinnast, on eriti atraktiivsed nii kohalike kui ka turistide jaoks ning neist on saanud silmapaistev vaatamisväärsus kõigile Oslot külastavatele inimestele. Raske on ületada sauna, kust saab otse Norra fjordi värskesse ja soolasesse vette sukelduda - võimalik, et seal peal on ka jääkiht.
Saunaga seotud suhted
Norra on taas saunamaa. Saunakultuur erineb Eesti omast, kuid tõmme kuumuse ja auru ning vabatahtlike külmade supluste vastu on sama. Saunas peitub lihtsuse võlu ja saun on hea vestluse ja teiste inimestega sideme loomise koht. Saunakultuur on midagi, mis aitab kaasa norralaste ja eestlaste lähendamisele, midagi, mis on meil ühine. Selles mõttes on saun suurepärane vahend diplomaatia jaoks.
Seepärast osalesin eelmisel aastal koos diplomaatiliste kolleegidega Euroopa saunamaratonil Otepääl ja olen ka sel aastal kutsunud mõned entusiastlikud ja kogenud saunamehed Oslo Saunaliidust ühinema minuga „ametlikus“ Norra meeskonnas, et osaleda 14. Euroopa Saunamaratonil. Loomulikult soovime võita, kuid ennekõike leida uusi sõpru ja tugevdada Norra ja Eesti rahvuste vahelisi häid suhteid. Sauna tervendavat ja suhetele hästi mõjuvat jõudu ei tohiks alahinnata. Liitlaste ja partnerite vaheliste pingeliste suhete ajal peaksime ilmselt kasutama sauna rohkem diplomaatilise vahendina. Seega on saunapoliitika ka julgeolekupoliitika.
Estonia and Norway: The surprising bonds of sauna culture
By Marius Dirdal, Ambassador of Norway to Estonia
Today, standing together as European nations, allies, and partners is more important than ever. Norway and Estonia are partners and work together in foreign policy and defense. But there is more to tie us together than pure security policy.
Estonia is well-known for its sauna culture, and it is equally well known that Estonia shares this culture with Finland. The commonalities with Norway in the sauna area, on the other hand, are less known.
Finno-ugric culture in Northern Norway
Let me start on a personal note: When I was 9 years old, my family moved from the capital region around Oslo to Eastern Finnmark, the North-Easternmost part of Norway, way beyond the Arctic circle, and slightly further East of Zhytomyr or Istanbul. This is where the sun is up 24/7 in summer, but on the other hand, it never gets over the horizon in the long and cold and dark winter.
My new hometown, Vadsø, was – and still is – the center of the Finnish population in Norway. I soon met my new friends of Finnish origin, often called Kvens or simply Finns. Today, the Kven population is recognized as a national minority in Norway, but at the time, being of Finnish-Kven origin was not something people would normally display with pride. Nevertheless, people with Finnish surnames like Hoftaniska, Hildonen, Seipajärvi, Niskavara etc. carried a certain Finno-Ugric influence on the local community in the North. Having been held down by the ethnic Norwegian majority for many years, the sauna culture had also suffered, but my family soon discovered that even though most people did not have their own saunas, the use of public and communal saunas was much more widespread than in Southern Norway. So going to the sauna became a natural habit for me.
Having been recognized as a national minority, people of Finnish-Kven culture are currently reclaiming their cultural heritage. Thus, the more traditional sauna culture is returning, and the building of saunas in Finnmark is picking up speed.
Old traditions reborn
This is not to say that saunas are unique for Northern Norway or the Finnish population in my country. The development of the Norwegian badstue, or sauna, is deeply rooted in our cultural and social history, reflecting both practical and communal aspects of Norwegian life in general. The use of steam baths dates back to the Viking Age, but the badstue came under attack from the clergy in the Middle Ages and all but disappeared in the Norwegian farms. Most of the badstue houses were repurposed for drying and smoking fish and meat. This stands in contrast to Estonia and Finland, where the sauna survived the Middle Ages, and the tradition is strong and unbroken.
In Norway, although the old sauna culture and the old rituals may have disappeared, the use of saunas actually did survive in various forms and took on varying importance at different times during history. Communal bath houses were important for public health and hygiene during the industrialization in the 19th and 20th centuries, and virtually all Norwegian cottages – “summer houses” that also are commonly used in the winter – have a badstue. They are a feature of leisure, maybe even with a feel of luxury to them, but the badstue did not become integrated into people’s daily life, and we are lacking the deep cultural connotations that surround the Finnish and Estonian sauna.
However, over the past 10-15 years, there has been a spectacular revival of the sauna/badstue culture in Norway – and this time the sauna has been brought from the countryside into the cities and from private cottages into the public space. This is partly due to a return to old traditions and the idea of a simple life, but it is also an expression of the increasing attention to wellness and health as people are rediscovering the health benefits of both the heat and the cold. By now, the revived sauna culture has become an emblem of Norwegian culture, attracting tourists eager to experience this unique aspect of Scandinavian lifestyle.
Norway is experiencing a surge in the building and use of saunas. Wood fired saunas have popped up everywhere. Oslo has already been called the new sauna capital of the world even by some Finnish media outlets. In particular, Oslo Sauna Association has initiated the building of a number of saunas for public use around the Norwegian capital, including several floating saunas on the Oslo Fjord. The floating saunas, accessible from the very city center, has a particular attraction for locals and tourists alike and has become a prominent feature for anyone visiting Oslo. It is hard to beat a sauna from which you can dive directly into the fresh and salty water of a Norwegian fjord – possibly with a layer of ice on top.
Sauna relations
Norway is back to being a sauna (or badstu) nation. The sauna culture is different from the one in Estonia, but the attraction to the heat and steam and the optional cold dips is the same. And so is the attraction of the simplicity of the sauna, and the sauna as a location for good conversation and bonding with other people. The sauna culture is something that contribute to bringing Norwegians and Estonians closer together, something we have in common. In that respect, the sauna is a perfect tool for diplomacy.
This is why I took part in the European Sauna Marathon in Otepää last year together with diplomatic colleagues. And it is also why this year, I have invited some enthusiastic and experienced sauna-goers from the Oslo Sauna Association to join me in an “official” Norwegian team to take part in the 14th edition of the European Sauna Marathon. We are, of course, in it to win, but first and foremost we are in it to make new friends and build the good relations between the peoples of Norway and Estonia even stronger. The healing and relational power of the sauna should not be underestimated. In times of strained relations between allies and partners, we should probably use the sauna more as a diplomatic tool. Thus, sauna policy is also security policy.