Marius Dirdal, Norra suursaadik
Eesti ja Norra 20 aastat üheskoos NATOs
Rohkem kui kunagi varem seob julgeolekuolukord meie vahetus läheduses meid kokku. Oleme mõlemad naabrid Venemaaga, mis on muutunud järjest agressiivsemaks ja on läinud täiemahulisesse sõtta teise naaberriigi – Ukraina vastu. Väikeste demokraatlike riikidena on meil ühine huvi austada rahvusvahelist õigust ja vältida olukorda, kus tugevamate õigus saab määravaks rahvusvahelises poliitikas. Me mõlemad oleme kindlalt veendunud, et Venemaa rünnakut Ukraina vastu ei tohi lasta saada edukaks ja oleme nende riikide hulgas, kes annavad kõige rohkem abi Ukraina kangelaslikule võitlusele oma riigi kaitsel.
Eesti valmisolek Ukraina jaoks ressursse eraldada on muljetavaldav. Norra on omalt poolt loonud ulatusliku toetusprogrammi «Nanseni programmi», millega me oleme võtnud pikaajalise toetuse kohustuse. Hiljuti otsustasid kõik erakonnad Norra parlamendis Stortingis, et 2025. aastaks eraldatakse toetuseks vähemalt 35 miljardit Norra krooni (3 miljardit eurot). Norra on juba andnud Ukrainale varustust, mis võib sõda mõjutada. Kuna õhutõrje on prioriteet, oleme annetanud NASAMS suurtükiväesüsteeme ning osalenud Patriot rakettide, IRIS-T õhutõrjesüsteemide ja droonide rahastamisel teiste riikide kaudu. Norra annetab ka F-16 hävitajaid ja rahastab Ukraina sõdurite väljaõpet. Me juhime koos Suurbritanniaga merenduskoalitsiooni Ukraina heaks. On ülioluline, et Ukraina ja Euroopa kaitsetööstus tugevdaks oma suutlikkust toota varustust ja laskemoona, mis aitaks kaasa Ukraina võidule. Norra annab otsese rahalise panuse Ukraina kaitsetööstusesse, võimaldades samal ajal oma tootmist suurendada ka Norra enda kaitsetööstusel, kus on mõned maailma juhtivad relvatootjad.
Nüüd kus Rootsi ja Soome on NATO liikmed, on meile antud ajalooline võimalus luua Põhja-Euroopas terviklik julgeolekupoliitika. Läänemere piirkonda on võimalik kaitsta ja varustada mitte ainult lõunast, vaid ka põhjast. Norra põhiülesanne NATO-s on tagada hea olukorrateadlikkus Põhja-Atlandil ja meie ühine kontrollivõime merede üle. Me teeme seda koos liitlastega, et kindlustada ühendusi ja varustusliine Euroopa ja Ameerika vahel. See on oluline kõikide NATO riikide jaoks. Seetõttu on Läänemere ja Arktika vahel tugev strateegiline side. Nüüd kus Rootsi ja Soome on alliansi liikmed, saame tagada, et need piirkonnad on hästi integreeritud meie kaitsestrateegiasse. See parandab meie võimet tõhusalt kaitsta kogu Põhja-Euroopat Baltimaadest Arktikani.
Meie piirkonna kaitsesse ei panusta üksnes NATO. Oluline on ka piirkondlik kaitsekoostöö, näiteks Ühendekspeditsioonivägi ehk Joint Expeditionary Force. Nii Norra kui Eesti on JEF-i liikmed, mida juhib meie ühine liitlane Suurbritannia. Lisaks neile kolmele riigile kuuluvad JEF-i ka teised Balti- ja Põhjamaad ning Holland. Tänavu möödub 10 aastat JEF-i loomisest ning järgmisel nädalal kohtuvad Tallinnas liikmesriikide valitsusjuhid, et arutada julgeolekupoliitikat ja järgmisi samme koostöö arendamisel. Norra on oma võimetega JEF-s oluline panustaja, muu hulgas tänu tugevatele õhutõrje- ja mereväeressurssidele. Norra ja Eesti teevad tihedat koostööd NATO, JEF-i ja teiste kaitsepoliitika koostööorganite raames. Viimase kuu jooksul on meil olnud kaks vooru kahepoolseid kaitse- ja julgeolekupoliitilisi konsultatsioone, nii meie kaitseministeeriumide kui ka välisministeeriumide vahel. Peaksime seda koostööd nüüd veelgi tugevdama tagamaks, et meie kui liitlaste parimad võimeid – Eesti fookusega Läänemere piirkonnal ja Norra fookusega Arktikas – kasutatakse ja koordineeritakse parimal võimalikul viisil kogu Põhja-Euroopa piirkonna üldise julgeoleku hüvanguks.
Nii Norra kui Eesti jaoks on viimastel aastatel muutunud järjest olulisemaks koostöö Põhja- ja Baltimaade grupis. Niinimetatud NB8 koostöö on paindlik raamistik, mis võib olla formaalne aga ka täiesti mitteformaalne. Põhja- ja Baltimaad kasutavad seda raamistikku üha enam, et teha operatiivset koostööd olulistes küsimustes, mis ei ole kohane suuremates organisatsioonides nagu EL ja NATO. See sarnaselt mõtlevate ja tegutsevate riikide grupp on osutunud väga sobivaks koostööformaadiks paljude erinevate valdkondade puhul.
Toetusprogrammid Eestile
Norra annab oma panuse Euroopa sidususse 3,2 miljardi euro suuruse toetuspaketiga, kuigi ta ei ole Euroopa Liidu liige. Norra usub kindlalt tugevasse ja ühtsesse Euroopasse, kus üksteist toetatakse. Sel nädalal tähistame Eestis seitsmeaastase EMP ja Norra toetuste rahastamisprogrammi lõppu ja alustame läbirääkimisi uue seitsmeaastase programmi üle. Tänavu tähistatakse Eestis 20 aastat Eesti Euroopa Liidu liikmeks saamisest. Samaaegselt ühines Eesti ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga (EMP lepingu), mille liikmed on ka Norra, Island ja Liechtenstein.
Nende toetuste aluseks olev EMP leping on kõige olulisem enam kui saja Norra ja ELi vahelise lepingu hulgas, mis teevad Norrast ELi lähima partneri. Norra on osa Euroopa siseturust ja Schengeni koostööst ning Norra ja Eesti vahel saab vabalt reisida ilma viisata. EMP ja Norra toetusprogrammid on Norra panus rohelisema, kaasavama ja konkurentsivõimelisema Euroopa saavutamisse. 20 aasta jooksul, mil Eesti on olnud EMP ja Norra toetuste kasusaaja, on siin ellu viidud sadu projekte erinevates valdkondades – alates Haapsalus asuva Evald Okase muuseumi ja Kuressaares asuva keskaegse Sadamaaida renoveerimisest kuni vesinikkütusel töötava generaatori arendamise ja küberharjutusväljaku Open Cyber Range rajamiseni Tallinnas. Aga EMP ja Norra toetused ei ole pelgalt finantsmehhanism – see on oluline vahend meie ühiste väärtuste kaitsmiseks ja edendamiseks. Need toetusfondid on üks Norra suuremaid panuseid ühisesse jõupingutusse kaasava, jätkusuutliku ja vastupidava Euroopa saavutamiseks. Ja enam kui kunagi varem, annavad need tunnistust Norra vankumatust pühendumisest Euroopa projektile.
Uue EMP ja Norra toetuste paketti suuruseks on 71 miljonit eurot ning eelolevatel kuudel lepitavad Norra, Island ja Liechtenstein Eesti rahandusministeeriumiga lepivad kokku, millised programmid tulevatel aastatel sellesse paketti kuuluvad. Eelmise 7-aastase perioodi alguses toimunud läbirääkimistest on maailm palju muutunud ja julgeolekupoliitika tähtsus on muutunud üha selgemaks. Kaitse- ja julgeolekupoliitika ei kuulu EMP vahendite lepingusse, kuid seame esikohale programmid, mis tõstavad ühiskonna vastupanuvõimet.
Usaldusväärne partner energia ja julgeoleku vallas
Hiljuti sõlmis Norra Euroopa Liiduga laiendatud kaitse- ja julgeolekupoliitilise koostöö lepingu ning Norra on oluline partner EL-i julgeolekustruktuurides, nagu Euroopa Kaitsefond (EDF) ja Euroopa rahutagamisrahastu (EPF). Norra on andnud oma panuse ELi rahvusvahelistesse operatsioonidesse ja panustab aktiivselt ELi kriisiohjemehhanismi UPCR. Norra panustab Euroopa -- ja sealhulgas ka Eesti -- energiajulgeolekusse. Kuna Euroopa riigid on viinud oma Vene gaasi tarbimise miinimumini, on Norra mandrilava gaas asendanud suure osa tarnetest – Norra tarnib praegu ligi 30% Euroopas tarbitavast gaasist. Möödunud talvel jõudis Leetu kaks laevatäit vedelgaasi Norra Arktikast, et liikuda edasi torujuhtme kaudu Eestisse.
Gaas on rohelisele energiale üleminekul oluline energiaallikas. Norral ja Euroopa Liidul on ühised kliimapoliitika eesmärgid ning me oleme sõlminud Rohelise Alliansi, mis aitab tugevdada koostööd mitmetes Euroopa rohelisele üleminekule olulistes valdkondades. Siin on nii Norral kui ka Eestil ambitsioonikad eesmärgid, mis on heaks aluseks koostööle, muu hulgas seetõttu, et Norral on tipptasemel teadmised ja tehnoloogia sellistes võtmevaldkondades nagu avamere tuuleenergia ja vesiniku tootmine. Roheline üleminek on ka üheks võtmevaldkonnaks lähiaastatel EMP ja Norra toetuste raames tehtavas koostöös.
2024. aastal oleme tähistanud 20. aasta möödumist Eesti lõimumisest Euroopa ja Lääne ühendustega, nagu Euroopa Liit ja NATO. Me oleme tänavu tähistanud ka 30 aasta möödumist Norra lõimumisest Euroopa koostöösse EMP lepingu kaudu ning 20 aasta möödumist Norra toetusprogrammide algusest Eestis. Uus EMP ja Norra toetuste periood tugevdab veelgi meie suhteid sarnaselt mõtlevate riikide ja liitlastena. Tõhus koostöö NB8 raames jätkub ning me töötame väsimatult selle nimel, et NATO, JEF-i ja teiste kaitse- ja julgeolekupoliitika organisatsioonide raames tugevdada oma ühist võimet kaitsta nii ennast ja üksteist. Norra ja Eesti seisavad jätkuvalt koos Ukrainaga, kus täna käib suur lahing meie ühise tuleviku nimel. Meie maailmajaos rahu ja vabaduse säilitamiseks on ülimalt oluline nii Ukraina toetamine kui ka meie ühiskondade ning omavaheliste suhete tugevdamine. Seetõttu on 2025. aasta Norrale ja Eestile oluline ning koostöö EMP ja Norra toetusprogrammide raames on panus mõlema riigi turvalisemasse ja paremasse tulevikku.
Cooperation between Norway and Estonia contributes to security in Europe
Marius Dirdal, Ambassador of Norway
Next week, the Norwegian Prime Minister will come to Tallinn to participate in the Joint Expeditionary Force (JEF) Leaders’ Summit. Today, December 12th we celebrate the conclusion of a 7 year period of the EEA and Norway Grants in Estonia, and we start the negotiations on the new funding period These events are evidence of the strong partnership between Norway and Estonia that contributes to a greener, more competitive and more secure Europe.
Estonia and Norway 20 years together in NATO
More than ever before the security situation in our immediate vicinity binds us together. We are both neighbors of Russia, a country that has become increasingly aggressive and has gone to full-scale war against another neighboring country – Ukraine. As small democratic countries, we have the same interest in promoting international law and preventing that might makes right in international politics. We both believe firmly that Russia must not be allowed to succeed in its assault on Ukraine and are among the countries providing the most assistance to Ukrainians' heroic fight to defend their country.
Estonia's willingness to allocate resources for Ukraine is impressive. Norway, for its part, has established an extensive support programme, the Nansen Programme, which commits us to long-term support. Recently, all parties in the Storting, Norway's National Assembly, agreed to set the support at a minimum of NOK 35 billion (EUR 3 billion) for 2025. Norway has already supplied Ukraine with equipment that can impact the war. Air defense being a priority, we have donated NASAMS artillery systems and participated in funding donations of Patriot missiles, IRIS-T air defense systems and drones. Norway also donates F-16 fighter jets and contributes to the training of Ukrainian soldiers. Together with the United Kingdom, we lead the Maritime Capability Coalition Ukraine. It is crucial that Ukraine's and Europe's defense industry strengthens its capacity to produce equipment and ammunition that can aid Ukraine's victory. Norway contributes direct funding to Ukraine's defense industry, while simultaneously enabling Norway's own defense industry – which comprises some of the world's leading weapons manufacturers – to increase its production.
Not only NATO contributes to the defense of our region. Regional defense cooperation, such as the Joint Expeditionary Force, JEF, is also important. Both Norway and Estonia are members of JEF, which is led by our common ally the United Kingdom. In addition to these three countries, the other Baltic and Nordic countries, as well as the Netherlands, are part of JEF. This year marks 10 years since JEF was established, and the heads of government of the member states, including Norway’s Prime Minister Jonas Gahr Støre, will meet next week in Tallinn to discuss security policy and the next steps in the development of the cooperation. Norway is an important supplier of capabilities to JEF, not least by virtue of our solid air defense and naval resources. Norway and Estonia cooperate closely within NATO, JEF and other defense policy cooperation bodies. During the past month, we have also had two rounds of bilateral defense and security policy consultations. We should now further strengthen this cooperation to ensure that our strong capabilities as allies – with a focus on the Baltic Sea region for Estonia and a focus on the High North for Norway – are utilized and coordinated in the best possible way for the benefit of the overall security of the entire Northern European region.
For both Norway and Estonia, cooperation within the group of Nordic and Baltic countries has become increasingly important in recent years. The so-called NB8 cooperation is a flexible framework. The Nordic and Baltic countries are increasingly using this framework to cooperate operationally in many different areas on important issues.
Support programmes for Estonia
Albeit not a member of the European Union, Norway contributes 3,2 billion euros to the cohesion of Europe. Norway believes in a strong and united Europe in support of each other. This week we mark the end of the seven year funding programme for Estonia under the name of EEA and Norway Grants – and we are starting negotiations on a new seven year programme. This year also marks 20 years since Estonia became a member of the European Union. At the same time, Estonia became a member of the European Economic Area (EEA), where Norway, Iceland and Liechtenstein are also members.
The EEA Agreement, which is the basis for this funding mechanism, also makes Norway part of the European internal market. In addition, we are part of the Schengen cooperation, and you can travel freely between Norway and Estonia without a visa. The EEA and Norway Grants programmes are Norway’s contribution to a greener, more inclusive and competitive Europe. In the 20 years since Estonia first became a recipient of the EEA and Norway Grants, hundreds of projects have been implemented in Estonia in a variety of areas – from the renovation of the Evald Okase Museum in Haapsalu and the medieval Sadamaait in Kuressaare to the development of hydrogen fuel cells and the establishment of the Open Cyber Range in Tallinn. The EEA and Norway Grants are not merely a financial mechanism—they are an important tool for the protection and promotion of our shared values. And, more than ever, they stand as a testament to Norway’s unwavering dedication to the European project.
The new EEA and Norway Grants package for Estonia will be worth 71 million euros, and together with the Estonian Ministry of Finance, Norway, Iceland and Liechtenstein will agree in the coming months on which programmes will be covered by the scheme in the coming years. Since the previous seven year period was negotiated, the world has changed, and the overall importance of security policy has become even clearer. Defence and security policy are not part of the agreement on the EEA and Norway Grants, but we will give priority to programmes that will increase the resilience of the society.
Reliable partner for energy and security
Recently, Norway entered into an agreement with the EU on expanded defense and security policy cooperation, and Norway is an important partner in EU security structures such as the European Defense Fund (EDF) and the European Peace Facility (EPF). Norway has historically participated with military contributions in EU operations internationally and is an active contributor to the EU's crisis management mechanism, UPCR. Norway also contributes to energy security for Europe, including Estonia. As European countries have reduced their consumption of Russian gas to a minimum, gas from the Norwegian continental shelf now supplies 30 of the gas consumed in Europe. Last winter, two shiploads of liquefied gas from the Norwegian Arctic arrived in Lithuania for further transport by pipeline to Estonia.
Gas is an important energy source in the transition to green energy. Norway and the EU share climate policy goals and have entered into a Green Alliance that will help strengthen cooperation in a number of areas that are important for the success of the green transition in Europe. Here, both Norway and Estonia have ambitious goals, which forms the basis for good cooperation, not least because Norway is a leading supplier of expertise and technology in key areas such as offshore wind and hydrogen production. The green transition will also characterize much of the cooperation within the framework of the EEA and Norway Grants in the coming years.
In 2024, we have celebrated the 20th anniversary of Estonia's integration into the European and Western community that is the EU and NATO. In the same year, we have marked the 30th anniversary of Norway's integration into European cooperation through the EEA Agreement and the 20th anniversary of the start of Norway's financial support for cooperation between Norway and Estonia through the EEA and Norway Grants. The new period for EEA and Norway Grants will further strengthen our relationship as like-minded countries and allies. The efficient cooperation within the NB8 framework will continue, and we are working tirelessly to strengthen our joint ability to defend ourselves and each other through NATO, JEF and other defense and security policy bodies. Norway and Estonia will continue to stand with Ukraine, where the great battle for our common future is fought today. Support for Ukraine and strengthening our societies and our relations are fundamental for preserving peace and freedom in our part of the world. Therefore, 2025 will be another important year for Norway and Estonia, and cooperation within the framework of the EEA and Norway Grants is a contribution to a safer and better future for both countries.