Norra ühiskond

Tänapäeva Norra ühiskonda iseloomustavad märksõnad nagu heaolu, sugude võrdsus ja majanduslik stabiilsus.
Foto: Ilja C. Hendel

Rahvusena ulatuvad Norra juured üheksandasse sajandisse. Norra sai iseseisvaks riigiks aastal 1905, kui lõppes liit Rootsiga. Sellest ajast peale on Norras riigikorrana kehtinud konstitutsiooniline monarhia. Norra põhiseadus, mis kehtib aastast 1814, on vanuselt teine tänaseni kasutusel olev konstitutsioon maailmas.

Norra rahvaarv on hetkel veidi üle 5 miljoni. Ligikaudu 14% rahvastikust moodustavad sisserändajad. Siin on ka mitmeid vähemusrahvuste gruppe ning globaliseerumise tulemusena on Norra muutunud multikultuurseks maaks. Saamid on Norras elav põlisrahvas ning saami keel on Norras riigikeele staatuses.

Statistiliste näitajate, näiteks ÜRO inimarengu indeksi põhjal on Norra mitmel korral kuulutatud maailma parimaks riigiks, kus elada. Norra on üks maailma pikima keskmise elueaga riike. Keskmine eluiga on seal meestel 80.6 aastat ning naistel 84.2 aastat. Maailmapanga ja IMF-i andmetel on Norras sissetulek ühe inimese kohta üks maailma kõrgemaid.

Norras teevad avalik sektor, tööandjad, töötajad ja kodanikuühendused omavahel tihedat koostööd. Sellele viidatakse sageli kui “Põhjamaade mudelile”. Norras on suur avalik sektor ning seetõttu suhteliselt kõrged maksud. Teisalt rahastab riik tervishoiu- ja hoolekandeteenuseid ning haridust. 32.9% rahvastikust on ülikooli- või kõrgkooliharidusega.

Rikkalike loodusressursside jätkusuutlik majandamine

Norra majandus on pikka aega tuginenud loodusressursside (hüdroenergia, mineraalid, kala) kasutamisel. 1960-ndatel algas Norras nafta- ja gaasitööstuse areng. Täna on Norra maailma suuruselt kolmas gaasi tarnija. Oleme ka maailma juhtivate kala- ja mereandide tootjate ning eksportijate seas. Norra majandus on avatud ning põhineb tihedal kaubavahetusel.

Norra riik kasutab nafta ja gaasi ekspordist saadavat tulu kogu ühiskonna hüvanguks. Suur osa neist tuludest suunatakse Norra riiklikku investeerimisfondi (The Government Pension Fund Global). Kui naftavarud otsa lõppevad, toodab fond jätkuvalt märkimisväärset kasumit, mida rahvastiku hüvanguks kasutada.

Globaalne kliimamuutus tingib, et kõik riigid üle maailma, sealhulgas Norra, kohaneks nende tingimustega. Norra on allkirjastanud ja ratifitseerinud Pariisi kokkuleppe. Oleme võtnud endale kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 40% võrra 2030. aastaks.

kongekrone@2x.png

Monarhia

Kuningas Harald ja kuninganna Sonja krooniti aastal 1991. Kroonprints Haakon on troonipärija. Ta on abielus kroonprintsess Mette Maritiga.

valgurne@2x.png

Demokraatia

Norra parlament -Storting - koosneb 169 esindajast, kes valitakse sinna iga nelja aasta tagant. Pärast Teist maailmasõda on keskmine valimisaktiivsus parlamendivalimistel olnud umbes 80%.

Sametinget@2x.png

Saami parlament

Sámediggi on saamide esindusorgan Norras. Sámediggi eesmärk on tugevdada saamide poliitilist positsiooni ja edendada nende huve Norras.

Võrdsus ja võrdsed õigused

Kaasaegne heaoluriik põhineb kindlalt väärtustel nagu võrdsus ja võrdsed õigused. Kõigil kodanikel on samad õigused, olenemata soost, seksuaalsest identiteedist, etnilisest taustast või toimetulekuvõimest. Rahvusvahelises edetabelites on Norra tabeli eesotsas, kui räägime soolisest võrdõiguslikkusest ja elatustasemest. Umbes 70% naistest osalevad tööturul. Suur võrdõiguslikkus on üks põhjustest, miks Norras on olnud tugev majanduskasv ja elatustaseme pidev kasv alates 1960. aastatest.

Baby@2x.png

Lapsehoolduspuhkus

Norra lapsevanematel on lapse sündides õigus välja võtta 12 kuu pikkune lapsehoolduspuhkus. Kümme nädalat sellest on mõeldud vaid isadele.

icon 40 %

40% juhatuse liikmetest naised

Vastavalt Norra seadustele peavad riigiettevõtete ja erasektorile kuuluvate aktsiaseltside juhatuse liikmetest vähemalt 40% olema naised.

Money

Riiklik Pensionifond

Riiklik Pensionifond - Statens pensjonsfond - on üks maailma suurimaid riiklikke investeerimisfonde. Fond on investeerinud rohkem kui 9000 firmasse enam kui 70 riigis.