Arengupoliitika ja humanitaarabi

Maailmas elab miljard inimest äärmises vaesuses. Meil lasub globaalne vastutus aidata abivajajaid ja panustada pikaajalisse arengusse ning õiglasemasse maailma.
Foto: Ken Opprann/Norad

Sõda ja konflikt on sundinud 65 miljonit inimest oma kodust põgenema. Paljudes riikides on olukord ärev ja inimesed kannatavad. Kliimamuutused, migratsioon ja nakkushaigused ei tunne riigipiire.

ÜRO 2030 tegevuskava ja säästva arengu eesmärgid (SDGs) pakuvad globaalset raamistikku  jõupingutusteks, et edendada säästvat arengut, rahu ja püüelda õiglasema maailma poole. Vastavalt 2030. aasta tegevuskavale on kõik riigid, sealhulgas Norra, lubanud pühenduda sellele, et jõuda nende eesmärkideni riigi tasandil. Lisaks jagame rahvusvahelist kohustust aidates teisi riike eesmärkide saavutamisel.

Humanitaarabi on üks mitmetest vahenditest võitluses vaesusega ja soodustamaks arengut. Norra on seadnud prioriteediks teatud valdkonnad, kus on areng eriti oluline: haridus, tervishoid ja töökohtade loomine läbi ettevõtluse arendamise. Inimõigused, sooline võrdõiguslikkus, kliima ja keskkond ning korruptsioonivastane võitlus on need valdkonnad, mis on Norrale olulised.

Me maksimeerime oma eduvõimalusi, kui me keskendume ennetamisele ja jõuame kõige haavatavama grupini. Sel viisil vähendame me ka humanitaarabi vajalikkust tulevikus.

Arengupoliitika hõlmab palju enamat kui lihtsalt humanitaarabi. Kaubandus, investeeringud, koostöö tehnoloogiaarengu valdkonnas, teadus- ja kultuurikoostöö ning rahvusvahelise õiguskorra tugevdamine on võrdselt olulised.

Eesmärgid

• kõrvaldada äärmine vaesus aastaks 2030

• tagada hea valitsemistava ja inimõigused kõigile aastaks 2030

• tagada õiguspärane SDGs rakendamine  

• tagada, et inimesed, kes vajavad kaitset ja abi, seda ka saavad

• aidata kaasa säästvale arengule ja aidata muuta riike humanitaarabist sõltumatuks

1@2x.png

Arengu toetamine erasektoris

Järgmise kümne aasta jooksul astub ligi miljard noort inimest tööellu. Arengumaades pakub erasektor üheksat töökohta kümnest. See on ka põhjus, miks toetada erasektori arengut nii, nagu seda teeb näiteks Norfund, mis on üks oluline Norra arengukoostöö osa.

Fisk@2x.png

Kalandus arenguabina

Toetusega kalandusele Keralas Lõuna-Indias 1952. aastal alustas Norra oma abiprogrammide ajajärku. Täna koordineerib Norra oma abi selles valdkonnas rohkem strateegiliselt, läbi Fish for Development programmi. Programmi üldine eesmärk on vähendada vaesust kindlustades elanikkonda parema toiduga, samuti jälgides ressursside säästvat majandamist ja edendades tulusat äritegevust.

Tegevused

• edendada humanitaar- ja arenguabi koosmõju

• kasutada humanitaarabi selleks, et kaasata erainvesteeringuid ja luua uusi töökohti

• tugevdada humanitaar- ja arenguabi kättesaadavust nõrkades valdkondades

• aidata suurendada naiste ja tütarlaste võimalusi ning edendada nende õigust enesemääramiseks ja suurendada nende mõjuvõimu

• keskenduda tütarlaste haridusele, hariduse andmisele kriisiolukordades ja konfliktipiirkondades ning pakkuda parema kvaliteediga haridust

• mängida juhtivat rolli jõupingutustes, et parandada emade tervist ja vähendada laste suremust ning peatada HIV / AIDSi, tuberkuloosi, malaaria ja muude nakkushaiguste levimine

• edendada aktiivselt ambitsioonikamaid eesmärke kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel  maailmas

• investeerida taastuvenergiasse, et vähendada ülemaailmset kasvuhoonegaaside emissiooni

• eraldada umbes 1% sisemajanduse koguproduktist (SKPst) aastas arengu- ja humanitaarabile.

Penger2@2x.png

Võitlus ebaseaduslike rahavoogude ja korruptsiooniga

Riigi tulude loomine, maksustamine ning võitlus ebaseaduslike rahavoogude ja korruptsiooniga on arengu seisukohast olulisemad kui humanitaarabi andmine. Ebaseaduslik rahavoog arengumaadest on kokku summas USD 1,26 triljonit. Võrdluseks, maailma arenguabi on umbes 120 miljardit USD.

jente med bok 2@2x.png

Emade ja laste tervis

Norra teeb teatavaks, et investeeringud haridusse on seotud ka emade ja laste tervisega. Tüdrukud, kes käivad koolis ja on omandanud hariduse abielluvad ja saavad lapsi hiljem. Hariduse andmine tütarlastele ja naistele on seetõttu ülioluline, kuna see aitab parandada emade tervist ning vähendada laste ja emade suremust.