PÖFF 2017

Pöffi foto  - Foto: poff.ee
Kogu PÖFFi programm on nüüd avalik.

Pimedate Ööde filmifestival ehk PÖFF toimub sel aastal juba 21. korda, toimumisajaks 17. november kuni 3. detsember. Nii nagu varasematel aastatel, on ka sel aastal PÖFFi kavas Norra filme.

1997. aastal asutatud Pimedate Ööde filmifestival kuulub Põhja-Euroopa suurimate filmifestivalide sekka, olles üks maailma 15st A-kategooria võistlusprogrammiga festivalist, mida on tunnustanud Rahvusvaheline Filmiprodutsentide Liitude Föderatsioon (FIAPF). Festivali kavas on üle 200 pika mängu- ja ligemale 350 lühi- ja animafilmi, mis on viimastel aastatel kogunud 80 000 külastust ja toonud Tallinna üle 300 välismaise filmindustegelase.

NORRA filmid PÖFFil 2017:

Reeglid kõige jaoks / The Rules for Everything (Norra, 2017)  https://poff.ee/est/filmid/324015 

Storm on 10-aastane tüdruk, kes peab pärast lähedasega juhtunut õnnetust leidma endas jõudu eluga edasi minna. Samal ajal kui tema ema Agnes (Natalie Press, „Minu armastuse suvi“, 2004) tõmbub endasse ja sukeldub eneseabimaailma, püüab Storm toime tulla omamoodi, kaardistades reegleid ja seaduspärasusi, mis valitsevad seda pealtnäha kaootilist ja ettearvamatut maailma. Selleks, et teda ümbritsevast ja ees ootavast elust sotti saada, harutab Storm maailma ja inimelu algosakesteks, veendumaks, et see kõik ei saa ju olla pelgalt sihitu kaos… või on?

Tänu režissööri omapärasele stiilile ja mängulistele visuaalidele, mis meenutavad kohati nii Miranda July („Mina, sina ja kõik, keda me teame“, PÖFF 2005) kui ka Michel Gondry („Karge meele igavene sära“, 2004; „Uneteadus“, 2006) käekirja, läheneb see omanäoline autorifilm oma tegelastele ja tõsistele teemadele empaatilise huumoriga. Norra filmiauhindade galalt toodi ära kaks preemiat, parima operaatoritöö ja nais­kõrvalosa eest; Stormi nooruke osatäitja Tindra Hillestad Pack kandideeris aga parima naispeaosa auhinnale.

Režissöör: Kim Hiorthøy (sünd 1973) õppis Trondheimi akadeemias kujutavat kunsti. Ta on töötanud nii illustraatori, fotograafi, muusiku kui ka filmitegijana. „Reeglid kõige jaoks“ on tema debüütmängufilm. Lisaks filmide lavastamisele teeb ta ka muusikavideosid ja on tegutsenud operaatorina Norra režissööri Margreth Olini filmides.  

Samui laul/ Samui Song, "Mai Mee Samui Samrab Ter" (Tai, Saksamaa, Norra, 2017) https://poff.ee/est/filmid/322539

Kaunis seebiooperistaar Viyada (Chermarn Boonyasak) on abielus prantsuse miljonäri Jerome’iga (Prantsuse filmilavastaja Stéphane Sednaoui), tal on olemas kõik, mida vaja, kuid impotentsuse all vaevlevale mehele on naisest olulisemaks muutunud kohalik budistlik sekt ja keraamikaharrastus. Kui naine kohtub sarmika ja noorema mehega, soovib ta, et abikaasa pigem kaoks. See soov täitub, kuid sellest saab alguse verine sündmusteahel, mis viib naise küll senisest elust välja, kuid kas teeb ta ka õnnelikuks?

Tai „uue laine“ kuulsaima režissööri Pen-Ek Ratanaruangi värske krimidraama käsitleb tänapäeva Tai ühiskonnas olulisi teemasid nagu segaabielud, vaesus, vanurite probleemid ja korrumpeerunud võimuaparaat, milles ususektid on võrreldavad organiseeritud kuritegevusega.

„Samui laul“ on täis mitmeid ootamatuid süžeepöördeid, autor jätab endale õiguse laskuda fantaasiasse, jättes vaataja otsustada, mis on tõsi ja mis väljamõeldis. See on film neile, kes soovivad näha hitchcockilikku põnevikku, ja ka neile, kes ihalevad iga hinna eest kõrgklassi elustiili mugavusi. „Samui laul“ manitseb ettevaatlikkusele oma soovidega, eriti kui need puudutavad ka teiste elusid.

Režissöör: Pen-ek Ratanaruang  (sünd 1962, Bangkok) õppis kunstiajalugu New Yorgis ning töötas seal graafilise disainerina. Pöördudes tagasi Taisse, asus ta Leo Burnetti agentuuris kunstiala juhataja kohale ning hakkas muuhulgas lavastama telereklaame. Mitu kodumaist ja rahvusvahelist auhinda on võitnud nii tema reklaamid kui ka filmid. Praktiliselt kõik tema viimased mängufilmid on linastunud ­PÖFFi programmis, neist „Ploy“ ka EurAsia võistlusprogrammis. Pen-ek Ratanaruang oli 2009. aasta PÖFFi võistlusprogrammi EurAsia žürii liige. 2011. aastal oli ta üks mitmekümnest režissöörist, kes osalesid unikaalses filmiprojektis „60 sekundit üksindust aastal null“. „Samui laul“ on tema 11. täispikk film.

 Thelma /Thelma (Norra, Rootsi, Prantsusmaa, Taani, 2017) https://poff.ee/est/filmid/323136

Väikeses rannikulinnas kasvanud Thelma (Eili Harboe) kolib Oslosse elama, et hakata bioloogiat õppima. Ta on üsna introvertne, tundlik ja konservatiivne tänu oma perekonna karmilt kristlikule taustale, seetõttu ei leia ta ka ülikoolis tõelisi sõpru. Kord raamatukogus tabab teda ränk krambihoog; õnneks on läheduses Anja (Kaya Wilkins), kes talle kohe appi ruttab. Pärast seda vahejuhtumit tunneb Thelma Anja vastu tohutut kiindumust, ehkki see läheb tema põhimõtetega vastuollu. Nende vahel tekib sõbralik suhe, kuid mida lähedasemaks nad muutuvad, seda rängemaks muutuvad Thelma krambihood ja vaatajal tekib kahtlus, et need võivad olla seotud tema üleloomulike võimetega.

Kui „Thelmat“ lihtsalt kokku võtta, siis võib seda nimetada üleloomulikkust ja täiskasvanuks saamist käsitlevaks lesbi-thriller’iks, kuid tänu Trieri talendile on see palju rohkem kui rafineeritud žanrifilm. Neljandas järjestikuses koostöös oma kaasstsenaristi Eskil Vogtiga toovad nad vaatajani midagi hoopis teistsugust kui nende senised tööd; filmi, mida saab võrrelda üksnes Vogti režissööridebüüdiga „Pime“ (2014, linastus Tartuffil), sest ka selles filmis on reaalsus ja fantaasias sama võluvalt sulandunud.

Režissöör: Joachim Trier (sünd 1974) on õppinud Taanis Euroopa Filmikolledžis, seejärel astus ta Rahvuslikku Filmi- ja Televisioonikooli Beaconsfieldis Inglismaal, mille lõpetas 2000. a. Oma esimese täispika filmini jõudis Trier 2006. a, pärast reklaamfilmide väntamist. „Kordus“ pälvis arvukalt auhindu kõikjal maailmas, sh Torontos, Istanbulis, Rotterdamis, Milanos ja Karlovy Varys. Film valiti ka aasta parimaks Norra filmiks. Ka Trieri teine film „Oslo, 31. august“ ja kolmas linateos „Pommidest valjem“ olid festivalidel edukad (linastusid PÖFFil vastavalt 2011. a ja 2015. a.). „Thelma“ on režissööri neljas täispikk film.

 Suve lapsed/ Summer Children, "Sumarbörn" (Island, Norra, 2017)  https://poff.ee/est/filmid/313132

Kaks väikest last, Eydis ja Kari, pannakse bussi peale ja saadetakse suvekuudeks linnast maale lastekodusse. Ema paneb vanemale õele südamale, et ta noorema venna eest hoolitseks ja too teebki seda, aga mõlemad on alles väikesed ja kodust eemal olla ei ole lihtne – eriti kui kasvatajad on ranged ja kord karm. Ainus mõte, mis õde-venda lohutab, on see, et nende siinviibimine on ajutine – on ka neid lapsi, kes elavad lastekodus aastaringselt ja kellele see on ainuke koht, mis neile on üldse jäänud.

Tasapisi leiavad Eydis ja Kari uusi sõpru ja kohanevad pisut, aga ikkagi satub emb-kumb neist õpetajale jalgu ja saab karistuse osaliseks. Laste elav kujutlusvõime ja mänguline meel aitavad neil üle saada mitmest raskest hetkest, ja pealegi – nad lähevad ju varsti koju tagasi! Aga ema ei tule ega tule ja suve lõpp on juba käega katsuda…

Fantaasia ja reaalsus segunevad vaevumärgatavalt selles Guðrún Ragnarsdóttiri nõiduslikus debüüdis. Lugu meenutab vendade Grimmide muinasjutte ja on ühtaegu nii sünge kui ka lootusrikas. Tühjad ja tuulised väljad ja teravad kaljunukid muutuvad tegelaseks omaette ning suur kivitükk võib ühe hetkega justkui ellu ärgata. Maagiline realism seguneb filmi vähehaaval ning see, mis on päris ja mis mitte, jääb juba igaühe enda otsustada. Eydis ja Kari igatahes usuvad.

Režissöör: Gudrun Ragnarsdottir on Reykjavikist pärit stsenarist-lavastaja. Pärast graafilise disaini õppimist Islandi Kunstiakadeemias asutas ta  reklaamiagentuuri KRASS ja asus pärast seda täitma oma elu unistust minna elama L.A.-sse. Ameerikas õppis ta California kunstiinstituudis (Cal Arts), mille lõpetas magistrikraadiga 1995. a. Järgmised aastad elas ta Los Angeleses, kus töötas erinevate projektide, filmide ja reklaamidega. Pärast Islandile naasmist hakkas Gudrun tööle teles ja filmis ning asus lapsi õpetama kohalikes filmikoolides. Ta on kirjutanud ja lavastanud mitu lühi- ja dokumentaalfilmi. "Suve lapsed" on tema esimene täispikk filmilavastus. 

Energiajook/ DRIB (Norra 2017) https://poff.ee/est/filmid/321513

Tõestisündinud loo põhjal tehtud „pool-mockumentary“ jälgib Iraanis sündinud, kuid Norras kasvanud koomikut ja performance’i-kunstnikku Amir Asgharnejadi, kelle üks Los Angelese reklaamiagentuur kutsub osalema uue energiajoogi reklaamikampaanias.

Amir kutsutakse appi seetõttu, et mees oli Norras silma paistnud sarja skandaalsete videoklippidega, milles ta provotseeris võõraid inimesi end füüsiliselt ründama. Reklaamiagentuuri arvates hindaks energiajoogi sihtgrupp just sellist teravat ja ebakorrektset lähenemist. Plaan on lavastada ja filmida Amiri videoklippide sarnaseid olukordi, paisata klipid Youtube’i ja esitada neid osana juhuslikult netti lekkinud ärajäetud reklaamikampaaniast, mis peaks kaasa aitama klippide suurele levikule. Kõik ei lähe aga sugugi nii, nagu plaanitud. Seejärel otsustab Amir paluda tuttavat mockumentary-režissööri Kristoffer Borglit, et too aitaks tal kogu protsessi taaslavastada.

„Energiajook“ on raskelt klassifitseeritav „metadokumentaalne“ satiir, mis ei anna armu reklaamitööstusele ega sellega seotud inimestele. Filmis nähtav pakub kindlasti äratundmisrõõmu neile, kes on osanud nautida Larry Davidi ja tema „Curb Your Enthusiasmi“ meeldejäävalt piinlikke sotsiaalseid olukordi. Sarnaselt Davidile on ka Amir immuunne igasugusele häbitundele. Filmis nähtava satiiri märklauaks ei olegi aga niivõrd peategelased kui tänapäevane ärikultuur, mis need tegelased kokku on toonud.

Režissöör: Kristoffer Borgli (sünd 1985) on sündinud ja üles kasvanud Oslo äärelinnas. Tema noorus möödus rulatades ja videokaameraga filme tehes. Pärast filmikooli lõpetamist sai temast tunnustatud muusikavideote lavastaja, kelle töid näidati kõikjal maailmas. Koostöö elektroonilise muusika duoga The Golden Filter tõi talle auhinna mainekal SXSW festivalil. „Energiajook“ on režissööri esimene täispikk film.