Kliimamuutused ja keskkond

Kliimamuutused ja keskkonnakahjud on kaks kõige dramaatilisemat väljakutset meie tänapäeva maailmas. Paljud riigid tunnetavad juba praegu kliimamuutuste mõju. Norra seisukohalt on muutused Arktika piirkonnas just eriti dramaatilised ja murettekitavad.

Foto: Bjørnulf Remme/Norad

Äärmuslikud ilmastikunähtused on tänapäeval rohkem levinud kui varem, merevee tase tõuseb, põuad ja üleujutused on ühe sagedasemad. Õhusaaste üksi nõuab 7 miljonit inimelu aastas. Kliimamuutused ja keskkonnakahjud hävitavad ökosüsteeme, see toob kaasa negatiivsed tagajärjed üldisele arengule, tervisele ja toiduainete tootmisele. Kliimamuutused raskendavad humanitaarkriise, soodustavad konflikte ja muudavad teatud piirkonnad elamiskõlbmatuks. On oluline, et kõik riigid annavad oma osa, et vältida edasisi kahjusid, mis on seotud kliimamuutuste mõjuga. See töö võib päästa elusid ja säästa varusid ning vähendada humanitaarabi vajadust, juhul kui katastroofiolukord peaks tekkima.

Maailma vihmametsad on üks maailma suurimaid süsinikuneelajaid, annavad elatist miljonitele inimestele, ja on elukohaks üle pooltele maailmas tuntud looma- ja taimeliikidele. Norra eraldab märkimisväärseid summasid toetamaks REDD + (Reducing emissions from deforestation and forest degradation in developing countries), et võidelda vihmametsade raadamise vastu.

Pariisi kokkulepe jõustus novembris 2016. See on esimene ülemaailmne kokkulepe, mis kohustab kõiki riike rakendama ambitsioonikaid eesmärke kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Norra oli üks esimesi riike, kes ratifitseeris selle kokkuleppe. Pariisi kokkulepe annab alust loota, et koostöö maailma riikide vahel selleks, et vältida ohtlikke kliimamuutusi, on võimalik.

Eesmärgid

  • vähendada kahjulike kasvuhoonegaaside heitkoguseid, et piirata globaalse temperatuuri tõusu alla  2° C edasise eesmärgiga piirata temperatuuri tõusu kuni 1.5C
  • võimaldada haavatavatel riikidel kohaneda kliimamuutusega
  • püüda ennetada kliima- ja looduskatastroofide tagajärgi
  • takistada metsade hävitamist ja sellega seoses vähendada kahjulike kasvuhoonegaaside emissiooni
  • edendada majandusarengut ja toiduga kindlustatust
Akasietre@2x.png

REDD+

Alates 2007. aastast on Norra andnud kuni 3 miljardit NOKi aastas toetust REDD +, et võidelda vihmametsade hävitamise vastu.

Penger@2x.png

Fossiilkütuste toetuste reform

Norra on liikmeks reformis „Friends of Fossil Fuel”. Toetused on olulised, et puhastada õhku ja vabastades riiklike vahendeid arendustegevuseks selles vallas.

Tegevuskava

  • rakendada Pariisi kokkulepet, ÜRO säästva arengu eesmärke, Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikku, vastavalt ÜRO liikmesriikide poolt lepitule
  • vähendada Norra kasvuhoonegaaside heitkoguseid 40% võrra 2030. aastaks
  • rahastada jõupingutusi tegelemaks kliimamuutustega Rohelise Kliimafondi (GCF), Ülemaailmne Keskkonnafondi (GEF), Maailmapanga ja teiste fondide ning partnerite vahendusel
  • hoida juhtivat rolli rahvusvaheliste jõupingutustes tervishoiu ja kliima teemadel
  • edendada järkjärgulist fossiilkütuste toetuste vähendamist  
  • toetada linnade säästvat arengut ja taastuvenergia arengut, mis soodustab sotsiaalset arengut ja majanduskasvu
    aidata kaasa mereressursside säästvale majandamisele
vindmolle@2x.png

Taastuvenergia

Energiasektor tekitab enam kui 60% kasvuhoonegaaside üldisest heitkogusest. Taastuvenergia kasutuselevõtt on seetõttu väga oluline säästva arengu seisukohalt.

skip@2x.png

Uurimislaev F/F „Dr Fridtjof Nansen“

Norra teadlased uurimislaeval „Dr Fridtjof Nansen“ osalevad aktiivselt merepõhjas asuva mereprahi kaardistamise töös. Tegeletakse plastikust prügi kaardistamisega, mis põhjustab keskkonnale tõsist kahju.